Mis on pretesting?
Pretesting on teema kohta küsimustele vastamine enne selle õppimist. Vaatad pealkirju, õpieesmärke või lühikest küsimusteloendit, proovid peast vastata ja loed alles seejärel peatüki, PDF-i või loengumärkmed.
See on meenutamisharjutus, mitte väide, et arvamine asendab õppimist. Ülevaateuuring teatab, et meenutamise harjutamine varsti pärast õppimist võib unustamist eri materjalides ja olukordades aeglustada. Pretesting viib väikese meenutamiskatse seansi algusesse ja kasutab seejärel allikat parandava tagasisidena.
Miks ebaõnnestunud esimene katse siiski aidata võib
Õppijad ootavad sageli, kuni tunnevad end valmis olevat, enne kui end testivad. See viivitus võib varjata seda, mis tegelikult on teadmata. Pretest teeb teadmatuse nähtavaks enne esimest hoolikat lugemist.
Uuringud ebaõnnestunud meenutamise kohta on leidnud, et ebaõnnestunud katse, millele järgneb õige teave, võib neis punktides hilisemat mälu katseülesannetes parandada. Kasulik koostisosa on katse pluss hilisem kontroll, mitte arvamine ise. Kui mõtled vastuse välja ega võrdle seda kunagi allikaga, harjutasid ainult kindlat viga.
Kuueastmeline pretesting-töövoog
- Vali üks lugemata lõik. Kasuta üht peatüki lõiku, loengukava või märkmelehekülge. Kogu aine on kontrollimiseks liiga lai.
- Kirjuta kolm kuni viis küsimust. Eelista vihjeid, mis nõuavad selgitust: „Miks see juhtub?“, „Millised on sammud?“ või „Kuidas see muutuks, kui…?“
- Vasta kõigepealt peast. Kirjuta või ütle täielik katse. Kui midagi ei tule meelde, pane kirja tühi vastus, selle asemel et allikas kohe avada.
- Loe lünkade parandamiseks. Võrdle iga katset algmaterjaliga. Märgi õiged, puuduvad ja ebatäpsed punktid eraldi.
- Kirjuta nõrgad vastused ümber. Koosta lühike parandus oma sõnadega. Ära kleebi lihvitud lõiku, mida sa ainult ära tunned.
- Salvesta küsimused hilisemaks. Hoia samad punktid hilisema seansi jaoks. Pretesting loob küsimusteloendi; hilisem meenutamine kasutab seda.
Läbitöötatud näide
Lugemata allikas: Lühike lõik selle kohta, miks pinna suurendamine kiirendab paljusid keemilisi reaktsioone.
Pretest-küsimused: Mis peab põrkuma, et reaktsioon toimuks? Miks reageeriks pulber kiiremini kui üks suur tükk sama massiga? Mida tähendab siin „edukas põrge“?
Esimesed katsed: Osakesed peavad kohtuma. Pulber on väiksem, seega reageerib kiiremini. Edukas põrge on see, kui nad kleepuvad.
Pärast lugemist: Esimene vastus on puudulik. Kasulik seos on põrgete sagedus pinnal: reageerivaid osakesi on rohkem saadaval, seega on ajaühikus rohkem edukaid põrkeid. „Väiksem“ ei ole mehhanism.
Parandus: Kirjuta pinna vastus korra ümber ja hoia seejärel samad kolm küsimust hilisema meenutamiskatse jaoks.
Pretest ei vajanud täiuslikku skoori. See otsustas, mida esimene lugemine peab selgitama. Järgmine seanss peaks meelde tooma põrkesageduse idee, mitte pikema versiooni lausest „sest see on väiksem“.
Pretesting, blurting ja ühe küsimuse viktoriinid
Kasuta pretestimist enne esimest hoolikat lugemist. Kasuta blurtingut, kui oled materjali juba näinud ja tahad kaarti sellest, mis puudu on. Kasuta üht küsimust korraga, kui pead ühe seose eraldama.
- Pretesting: parim uue lõigu alguses, kui tahad, et esimene lugemine sihtiks teadaolevaid lünki.
- Blurting: parim pärast esimest läbimist, kui tahad kogu teema vaba meenutust.
- Aktiivne meenutamine üks küsimus korraga: parim, kui üks mehhanism läheb ikka valesti või kui dump on liiga segane.
Neid meetodeid saab kombineerida. Pretest loob küsimused. Hilisem ühe küsimuse seanss testib nõrku punkte. Hilisem dump kontrollib, kas teema püsib endiselt koos.
Levinud vead
- Kõigepealt lugemine ja selle pretestiks nimetamine. See on tavaline kordamine, mitte pretesting.
- Liiga paljude küsimuste kasutamine. Kolm kuni viis sihitud punkti lööb 40 küsimusega lugemata viktoriini.
- Peatumine pärast arvamist. Õppimine toimub, kui kontrollid allikat ja kirjutad vea ümber.
- Loodud vastuse kopeerimine paranduseks. Koosta parandatud vastus ise, kui oled tõendi leidnud.
- Samade küsimuste juurde mitte naasmine. Hoia pretest-punktid hilisema meenutamisseansi jaoks.
Kuidas kasutada rakendust pretestimiseks
Rakendus on kasulik, kui see vähendab ettevalmistust, mitte kui see vastab sinu eest. Feynman AI oskab muuta PDF-id, märkmed, loengud ja videod viktoriiniküsimusteks. Alusta ühest lugemata allikast, palu väikest komplekti selgitusküsimusi, proovi vastata enne tugimaterjali paljastamist ja kontrolli loodud sisu selle allika järgi.
Kui soovid ajaliselt piiritletud struktuuri, kasuta tasuta aktiivse meenutamise õppeseansi planeerijat. Täieliku dumpi jaoks pärast esimest lugemist vaata blurting-meetodit. Tihedama tsükli jaoks vaata kuidas õppida üht küsimust korraga.
Muuda lugemata materjal esimeseks katseks
Vali olemasolev aeg ja allikas ning kasuta seejärel planeerijat, et paigutada lühike meenuta–kontrolli–paranda tsükkel enne esimest hoolikat lugemist.
Ava aktiivse meenutamise planeerijaKorduma kippuvad küsimused
Mis on pretesting õppimises?
Pretesting (eeltest) tähendab teema kohta küsimustele vastamist enne selle õppimist. Proovid peast vastata ja loed seejärel allika lünkade parandamiseks.
Kas pretesting toimib, kui vastan valesti?
Ebaõnnestunud esimene katse võib siiski aidata nende punktide hilisemat õppimist katseseadetes. Kasulik järjekord on katse ja seejärel algallika kontroll. Ära peatu pärast arvamist.
Mitu pretest-küsimust peaksin kasutama?
Kasuta väikest komplekti, sageli kolm kuni viis küsimust ühe lõigu kohta. Pikk pretest muutub järjekordseks lugemata viktoriiniks. Jaga suur peatükk väiksemateks suletud lõikudeks.
Kas Feynman AI oskab minu materjalist pretest-küsimusi luua?
Feynman AI oskab muuta PDF-id, märkmed, loengud ja videod viktoriiniküsimusteks. Kasuta neid küsimusi pretestina enne lugemist ja kontrolli seejärel loodud punkte algallika järgi.
Uurimisallikad
- Ebaõnnestunud meenutamiskatsed tugevdavad hilisemat õppimist
- Meenutamise harjutamine soodustab õppimist (ülevaade)
- Testiga tõhustatud õppimine
- Meenutamisharjutus võrreldes elaboratiivse õppimisega